„Püüdleme alati Kauni poole!"
Sellise nimetuse all toimub 3. oktoobrist 18. novembrini 2016. aastal Sillamäe Huvi- ja Noortekeskuses ULEI Svjatoslav Roerichi maalide reproduktsioonide näitus.
Näitus on pühendatud Eesti Roerichi Seltsi kauaaegsele esimehe Kira Moltšanova 85. sünniaastapäevale.
Svjatoslav Roerich sündis 23. oktoobril 1904. a Peterburis, sai USA-s arhitekti hariduse. Nooruses tegeles ta mitte ainuüksi arhitektuuriga, vaid ka maalikunsti ja skulptuuriga, osales aktiivselt kultuurilis-valgustuslike asutuste töös, hiljem lisandusid veel teadusuuringud bioloogia, meditsiini, farmakoloogia vallas, samuti arheoloogia, etnograafia, mineraloogia ja kunstide ajalugu. Ja ikkagi avaldus Svjatoslav Roerichi harukordne anne kõige enam maalikunstis.
Svjatoslav Roerich /1904–1993/ veetis saatuse tahtel suurema osa oma elust Indias. Ta pidas seda riiki oma teiseks kodumaaks, ülistas selle kordumatut ilu ja vaimurikkust oma lõuendeil. Ainuüksi õlimaale on teada enam kui kaks tuhat, ta on loonud sadu töid ka tempera tehnikas. Ta viljeles kõige erinevaid žanre – portreed, maastikumaali, natüürmorte, žanrimaali ja allegoorilist maali. Ja kõikjal näitas ennast virtuoosse meistri ja eksperimentaatorina.
Elu jooksul maalis kunstnik 30 oma isa Nikolai Roerichi portreed. Sügava mulje jätavad tema lihtsatele inimestele pühendatud teosed, näiteks rändur, kalurid, maotaltsutaja, naiste portreed.
Svjatoslav Roerichi maastikud kajastavad mitte üksnes riigi välisilmet, vaid avavad maa olemust – selle omanäolist kultuuri.
Veidi enne elust lahkumist asutas S. Roerich Moskvas Nikolai Roerichi nimelise Keskus-muuseumi. Selles muuseumis on esindatud ka arvukalt Svjatoslav Roerichi enda töid. Tema teosed asuvad India, USA, Prantsusmaa, Bulgaaria ja teiste riikide muuseumides ja erakogudes.
Essees „Püüelda Kauni poole!" Svjatoslav Roerich kirjutas: „Viime teate ilust igasse südamesse, igasse majja. Olu ilupüüdlus meie igapäevaseks palveks. Ilu otsingud – see on see, mis lähendab inimesi ja päästab maailma. On vaja rasketel hetkedel mõelda ilust.
Meie sisemine püüdlus millegi täiuslikuma, kaunima poole on see suur sisemine jõud, mis muudab meid ja muudab ka meie elu. Selle sisemise leegita ei saa inimene äratada endas varjatud energiad ega saa tõusta teadmise ja kogemuse kõrgemale tasandile."
Kira Moltšanova (1931-2015) aitas nõukogude ajal, kui Roerichite ideed olid mitteavaliku keelu all, Pavel Belikovi (1911-1982), esimest suurt Roerichi pärandi uurijat tema töös. Stenografeeris Svjatoslav Roerichi vestlusi ja esinemisi iga tema NSVLiidu külastuse ajal. Pidas kirjavahetust arvukate korrespondentidega, kes soovisid Roerichite loomingust rohkem teada saada. Pidas kirjavahetust ka Devika Rani-Roerichiga.
Pildistades S. Roerichi loal Nikolai Roerichi ja Svjatoslav Roerichi maale näitustel, lõi suure slaidide kollektsiooni ja kinkis slaide kõikidele, kes vajasid neid tööks. Koostas „Svjatoslav Roerichi elu ja loomingu kronoloogia".
1989. aastast algas K. Moltšanova elus uus etapp. Ta taastas Eesti Roerichi Seltsi (mis eksisteeris juba eelmise sajandi kolmekümnendail aastail) ja temast sai selle kauaaegne esimees.
K. Moltšanova isiklikul arvel on kümneid raadiosaateid ja autorisari „Nasledije" otse-eetris, arvukalt publikatsioone nii eesti- kui ka venekeelses ajakirjanduses, esinemised ühiskondlik-teaduslikel konverentsidel Venemaal, Ukrainas, Lätis, Bulgaarias, Valgevenes, Soomes. Kira Moltšanova oli Euroopas rahvusvaheliste konverentside, milles osalesid nii teadlased kui ka Euroopa Roerichi-liikumise esindajad, initsiaatoriks.
Alates 1990. aastast külastas K. Moltšanova mitmetes Eesti linnades paiknevaid koole, vesteldes lastega vaimsetel teemadel, illustreerides neid oma slaididega. Rahvusvaheline ühiskondlik žürii omistas 2005. aastal K. Moltšanovale aunimetuse „Humanistliku pedagoogika rüütel".
